NAHE

Nahe on kõrgendik Pruuna-Eeskõrve ja Taga-Kõrve vahel ehk nn. Kesk-Kõrve. Nahe mäel asus kunagi kaks talu ja Kõrve haridustempel, Nahe vallakool (1884-1950), koos Hiiopi ja Väljaotsa taludega kutsuti kogu asumit Nahe külaks.
Nahe nimi on tulnud kohe esimese rentniku NAHESSONI nime järgi.


NAHE-ALTTOA, VANAPÕLLU
(51,85 ha)

On teada, et 1841. aastal vahetasid Nahe talu rentnik ja Vahtramäe (Vahtriku) peremees kohad. Nahe nimi jäi talule (Nahe-Alttoa), Nahe aga sai oma esimese, samas kasvanud kooliõpetaja PRIIDU VAHTRIKU (1839-1907) ja ilmselt tänu temale ka uue, tolle aja kohta avara koolimaja 1884. aastal.
Priidu Vahtriku isa oli Ambla õpetaja (1814-1829) August Fredinand Glanströmi juures leeris käies liiva peale kirjutades kirjutamise ära õppinud. Tänu sellele heale juhusele õpetas ta kõik oma neli poega kirjutama (tal oli ka neli tütart, kuid neid ei õpetanud).
Priidu Vahtrik, kes andis kõrve lastele haridust aastatel 1862-1871, oli Nahe-Alttoa kohapidaja pärast isa surma 1860-1871. Kui ta 1871. aastal Pruuna-Wedruka koolijuhatajaks ja valla- ning kohtukirjutajaks läks, tuli tema asemele ja ühtlasi Nahe-Alttoa kohapidajaks uus, juba kooliõpetaja ettevalmistusega THOMAS STEIN.
Kui Stein 1880. aastal ära läks, ostis koha päriseks HINDREK BLUMFELDT, Nahe teise talu (Nahe-Jaani) peremees. Siis ehitati talumaadele ka uus koolimaja(1883-1884) ja koolitalu tarbeks mõõdeti välja eraldi maa (A-91; 9,08 ha).
Hindreku poeg JAAN oli maade omanik kuni 1934. aastani, kui Nahe-Alttoa koha ostis ära Aukõrvelt pärit JOOSEP ABRAMI poeg AUGERVALD, eestistatult AUGJÄRV (1877-1947). Uueks talu nimeks võeti Vanapõllu, rahva seas jäi püsima aga ikka Alttoa. Oma naise LIISAGA (1888-1958) oli tal kaks last: ARVI (1927-1957) ja HILJA (s. 1924). Polügooni loomisel tulid ema ja poeg Nelijärvele, kus nüüd, küll juba uues majas, elab tütar Hilja.


NAHE-JAANI (MÄE; 37,95 ha)

Siin peremeheks olnud JAAN BLUMFELDTI nime järgi hüüti osa endisest Nahe Mäe talust hiljem Nahe-Jaaniks.
Vanasti olevat Nahe suur talu olnud. Jaani isa jaganud koha kahe poja vahel pooleks - Jaan sai Mäe (37,95 ha) ja Joosep Männiku talu (37,84 ha).
Jaanil oli oma naise LEENAGA kolm tütart: JUULI, HILDA ja AMANDA. Leena oli väga kuri ja valvas olnud, jäid kaks vanemat tütart vanatüdrukuks. Juuli oli siiski veel vanas eas mehele saanud.
Noorim tütar Amanda sai küll mehele, kuid jäi peagi leseks. Tema mees PEETER ÜMERA oli politseinik Tapal ja lasti venelaste tulekul maha. Siis tuli Amanda koos väikese poja ENNUGA jälle Nahesse õdede juurde elama.
Vabadel naistel hakkas külas käima vaba mees Koolme külastKahjusaare talust, kelle naise olevat aastate eest eesti sõjaväelased maha lasknud. KUNINGAS oli mehe nimi. Muidugi meeldis Kuningale õdedest noorim ja ilusaim, Amanda. Kuid ka HILDA arvas enese liidri olevat. Et aga kosilasel oli oma arvamus asjast ja ta seda ka tunnistas, ei seedinud Hilda olukorda. Ta lasi mehe maha (ei saa mine, ei saa ka tema), lavastas enesetapu ja teatas telefonitsi Amandale juhtunust. Et asi oli ebaprofessionaalselt tehtud, tabasid naabrid tõe peagi. Oli aga keeruline sõjajärgne aeg, asi summutati. Veel kirstu juures olla õekesed jagelenud.
Amanda Ümera tuli Lehtsesse elama, ostes omale maja. Kuhu teised õekesed läkdid, ei ole teada.


HIIOPI-MÄNNIKU (37,84 ha)

Männiku (Hiiopi) tekkis, kui Nahe talu peremees Jaan Blumfeldt jagas talu kahe poja vahel. Männiku saanud Joosep müüs oma talu maha selleaegsele babtistide peamehele HIOBILE (1860-1943).
Hiobil oli palju lapsi: kaks tütart ja neli poega. Neist Gustav ja Eedi olid kõvad salakütid.
Kohapidajaks jäi poeg JOHANNES. Pärast teda oli viimane peremees Johannese poeg ANTON (1907-1973). Oma naise HELLAGA (1912-1991) sündisid neil Kõrves lapsed: JOHANN (1934), REIN (1940) ja HELLE (1948-1990). Rein armastas kiirusi, oli tubli motosportlane. Sõitis nii ringrada, hipodroomi kui ka krossi.
Polügooni eest kolisid vanemad jupp-jupilt Koolme poole. Algul Lambamäele, siis kasemetsale ja lõpuks 1957. aastal saadi elamine Jäneda jaama taha Lillemäele.


VÄLJAOTSA (27,04 ha)

Väljaotsa oli Männikult edasi, Pruuna-Kõrve viimane talu Koolme poole minnes. Edasi tulid juba Lehtse mõisa ja Koolme küla alla loetavad üksikud metsatalud.
Viimaseks pererahvaks olid Väljaotsal ADELE FREIMANN (s. 1894) ja JOHANNES MOON. Juhan oli Taga-Kõrve külasepp. Tegi head tööd ja talus elati hästi. Et neil lapsi ei olnud, võeti kasutütreks HELMI LUTS (s. 1925). Helmil olid lapsed MART (s. 1944, elab Moskvas) ja tütar LAINE (s. 1946).
1950. aastate algul pani Mart mänguhoos elumaja põlema. Nii kolitigi juba enne polügooni loomist Aegviitu.


PÕLENDSAARE (24,35 ha)

Oli omaette kohake Mahe koolimaja ja Linajärve taguses soos. Nimi Põlendsaare tuli ilmselt sellest, et kuivadel suvedel liivasossi peal olnud põllud ja heinamaad kõrbesid, andsid vähe saaki. Sellepärast pidigi peremeesJULIUS PALK (1900-1972) otsima kõrvalteenistust. Olles püha mees, babtistide palvekogunemistel (põhiliselt Vahemetsas) käijatest aktiivsemaid ristis ta ka külas sündinud lapsed ja saatis lahkunuid manalateele. Peale selle oli ta ka veel tubli käsitööline ja ehitusmeister. Oma naise JOHANNAGA (1900-1989) olnud lastele ÕIELE (s. 1927), AINOLE (s. 1931) ja LINDALE (s. 1936) tegi ta jalga kingad ja saapad, samal ajal kui enamik lapsi külas pidi pasteldega käima. Hea ehitusmehena valmis tal 1936. aastal elumaja, üks Kõrve kõige uuemaid.
Oma kodust väljaaetuna läks ema Johanna Pillapalusse, sealt Lehtsesse tütar Aino juurde ning lõpuks Jäneda lähedale Arnika kohale.
Isa aga leidis kolhoosi ajal turbatööstuses tööl käies uue elukaaslase sel ajal Karjamatsil elanud lesestunud sõjapõgeniku ALMA MÜÜRSEPA näol. Ehitas Võrgi meierei piimakeldri vundamendile ilusa majakese, kus viimane elab tänaseni.
Peretütar Aino mäletab, kuis kooliplikana Võhmas karjas käies jäi ta kuulirahe alla (seal oli juba polügoon) ja väga tihedat metsavendade liikumist nende kodu ümber. Neil lausa elanud metsavend EDUARD SAMUEL, lähedal asuva Koonukõrve talu peremees.