Rännates läbi Eestimaa, kohtame kõikjal mahajäetud talusid, kokkulangeva katusega hooneid, lagunevaid mõisaid. Tekib küsimus, kas ka ilma polügoonita oleks meie küla välja surnud? Kuigi sõda võttis oma, nõukogude võim (kolhoosiaeg) ja suhteline kaugus välismaailmast peletasid noored minema, julgen arvata, et ei. Sest paljud sealsed talud olid korralikeuute hoonetega ja ka järeltulevat põlve oli (ikkagi) küllaga. Elu oleks kestnud Kõrves edasi!
Las teavad ka meie lapselapsed ja tulevased põlved, kus me pärit oleme, kuidas elati vanasti seal kaunis ja karmis Kõrve-nurgas.
Selle küla ajalugu on võetud raamatust "PRUUNA - KÕRVE ühe hävitatud küla lugu", koostanud: Jüri Freimann, Lehtse 1999.
Jüri Freimann on sündinud ja elanud viisteist aastat Kõrves, kuid mida ei ole enam.
No comments:
Post a Comment