LEPPSILLA KÜLA

Lepsilla külaoli nahest üks kilomeeter edasi, omaette liivaseljandik. Seal oli viis talu, kõik ühehobusekohad, igal paar hektarit põldu, peeti kaks-kolm lehma. Aga koht oli ilus. Punamäe ääres oli väike maaliline õõtsuvate kallastega Linajärv, edasi Koonukõrve poole Pikanõmme mägi ja samas Härgemägi. Inimeste välimaailmas ja kaupluses käimise kohaks oli juba Aegviidu, kuhu ka kõik surnud maeti.


KIISA (LAANE; 27,35 ha)

Talu päriseksostja oli JAKOB FREIMANN, peremeheks aga alates 1895. aastast tema poeg HANS (1857-1945). Oma naise LEENAGA (1874-1947) oli neil tütar MARTA (1897-1971). Marta kosis JUHAN TELL (surnud 1944. aastal) ja nad kolisid Kuiele, peigmehe sünnikohta.
Kuigi talu anti rendile rätsepmeister TALBAKULE, elasid peremees ja perenaine ka seal edasi. Siis kui Talbakud olid 1930. aastal läinud ära aegviidu lähedale Kriki kohale, tuli noorpaar tagasi ja nad hakkasid talu pidama. Enda elatamiseks käidi suuremates taludes tööl. Martal ja Juhanil olid lapsed HARDA (1921-1998), VALDEKO (1923-1999) ja ELLEN (1927-1984). Harda lõpetas Tartu Riikliku ülikooli, Valdeko lõpetas Mäetehnikumi. Ema elas üksi kuni polügooni loomiseni, siis läks poja juurde Kiviõlisse.


INNU (HIIE; 30,52 ha)

Peremees ANTS ANIIS oli kõva tisler, tegi head tööd. Naine LIINEGA olid neil lapsed THEODOR ja LAINE. Theodor oli Saksa sõjaväes, kargas ära ja põgenes Soome kaudu Rootsi. Õppis laevamehaanikuks ja sõitis mitme laevaga paljudel meredel. Elab Rootsis. Laine aga sai õnnetult surma, kui ta enda poeg kogemata mänguhoos ematulistas. Innul sulaseks olnud OTTO jäi pärast peremehe surma Liinega elama. Kui viimane ära suri, jäi küla kellassepp üksi elama. Kuni talle seltsiliseks sokutati Narvast sõjapõgenikuna Leppsillale tulnud RAJA. Raja oli Otist 25 aastat noorem ja neil sündis veel kaks poega. Polügoonilt lahkuti Jäneda lähedale Kitsekülla. Raja läinud Venemaale tagasi.


ABRAMI (KÄNNULA)

Abrami oli esialgu Aru (Jüri) talu saunakoht. Talu nimi tuli Abraminimelisest saunikust. Tema pojal GUSTAV KUKEBALIL (1869-1940)oli oma esimese naise LEENAGA tütar LIINE ja poeg, samuti nimega GUSTAV.
Poeg Gustav, kellel naiseks oli GEETE, mobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke ja ta hukkus suurpõgenemisel Tallinnast 1941. aasta septembris.
Isa Gustav abiellus teist korda ja naise nimeks oli jällegi LEENA (1876-1965). Sellest abielust sündis 1912. aastal tütar ELFRIIDE . Viimane tuli Leppsillalt ära juba 1934. aastal Patikale Remmelga tallu. Ema Leena aga läks elama Pillapalusse. Kui vana Gustav 1940. aastal suri, jäi maja tühjaks. Sinna kolis Karusaarelt pärit Aleksander Prümmel oma perega. Uusmaasaajatena said nad aga pärast sõda koha Nahesaarele. Siis läks vana õlgkatusega maja Nahe koolile kütteks.


ARU (JÜRI; 26,55 ha)

Esimene teadaolev rentnik oli JÜRI. Sellest ka talu hüüdnimi.Jüri poeg GUSTAV VÖÖLMANN (eestistatult VAHTRA) oli peen ja nutikas mees. Kauples hobustega ja teenis hobuseid kasvatades ka lisa metsaveoga. Naine ANNAGA olid neil lapsed PAULINE (1900-1989) ja JOHANNES-ALBERT (1903-1960). Gustav ise suri Kõrves 1984. aastal, Anna läks 1953. aastal poeg Alberti juurde Tallinna.


KARU (24,08 ha)

Talu päriseksostjaks oli JOOSEP KARU, kel naiseks MAILI. Neil olid poeg JUHAN ja tütar MARI. Juhan läks pärast Ilmasõda Venemaale Samaarasse. Uueks omanikuks tuli ALEKSEI LEMBER oma naise LEENAGA. Aleksei lasid sõja ajal sakslased maha, kuna ta oli toitnud Vene langevarjureid.
Viimati, enne polügooni loomist, elasid majas ANTON ALTSEPP (s. 1891) ja MARIE TEHVO (s. 1899). Tulid ära Aegviitu, kuhu ehitasid maja.